Ringmajandusvõimekus võimaldab rõivatarbimises kvaliteedihüpet
Autode ringmajandusvõimekus on kõrge. Paljude jaoks on see iseenesestmõistetav, sest auto on investeering. Eestis müüakse 600 tuhat kasutatud autot ja 100 tuhat uut, seega koosneb turg valdavalt kasutatud autodest. Paljud teavad ka seda, et Mersu hoiab oma hinda paremini kui odavam rahvaauto ning teadmine järelturuväärtusest mõjutab ostuotsuseid. Tegelikult on tegemist parema ringmajandusvõimekusega, kuigi ringmajandus ei seostu tavaliselt autodega. Autode puhul on kasutatud ja uute suhe 6:1, samas kui rõivaste puhul on see vaid 1:30, ehk ainult mõni protsent kogu rõivatarbimisest on kasutatud.
Ringmajandusvõimekus on kvaliteedi garantii
Mistahes brändi väärtus kliendi silmis on kombinatsioon toote tegelikust kvaliteedist ja selle tajutud väärtusest. Viimast kujundatakse kuvanditega. Toote füüsilise vastupidavuse kõrval on tajutud väärtus oluline ka teise ringi turul, kus liiguvad parimad brändid. Ka mina talun oma kulunud Gucci tosse, kuigi teise brändi puhul oleks nende eluiga mu kingakapil juba läbi saanud. Hinnatud bränd pikendab seega toote elutsüklit, kui secondhand-turg toimib. Ringmajandusvõimekus on seega kombinatsioon toote vastupidavusest ja selle brändiväärtusest.
Ringmajandusvõimekusest ongi märkamatult saanud brändiloojate salarelv. Turundusosakonnad seda ei tunnista, kuid naudivad salaja oma toodete ringlust järelturul, millest on saanud omamoodi kvaliteedimärk. Toodete pikk eluiga teise ringi turul tõstab ka uue toote väärtust: bränd, mis hoiab oma hinda kasutatuna, on parem investeering ka uuena. Nii tekib positiivne ring, kus kvaliteetsed tooted ja hinnatud brändid võidavad – ringmajanduse võimaldatud kvaliteedihüpe. Reima lasteriided või Nanso kleidid on head näited ringmajandusvõimekusest. Mõlema brändi ihaldusväärsus ja rõivaste kvaliteet on kõrge, mida kinnitab nende tugev positsioon kasutatud rõivaste turul.
"Vaesel pole raha odavat osta" peab paika
Aruteludes jääb vähe tähelepanu faktile, et kvaliteet loob inimestele ka tulu: 150-eurone kleit, mille eest saab kasutatuna 80 eurot, on tarbija isiklikule majandusele parem ost kui sajaeurone kleit, mis säilitab vaid 25 eurot oma väärtusest. Järjest paremini toimivad järelturud võimaldavad inimestel teha kvaliteetsemaid oste, mis lõpuks rikastavad tarbijaid, kuna uute rõivaste väärtus säilib paremini. Vana ütlus, et vaesel pole raha odavat osta, saab ratsionaalselt tõestatud. Võimaldajaks on pidevalt paranev ringmajandusvõimekus, kus kvaliteetseid tooteid ostetakse rohkem ja need liiguvad ringluses kauem. Kasvav ja arenev second hand -turg on nagu meri, mille tõusulaine tõstab kõik kvaliteetsed laevad ja uputab ebakvaliteetse nänni.
Uuringute järgi vähendaks rõivaste kasutuskordade kahekordistamine kogu sektori heitmeid kuni 44 protsenti. Ringmajandusvõimekuse võimaldatud kvaliteedihüppel on seega tohutu mõju kliimamuutuse vastu võitlemisel. Ja mis kõige parem – ringmajanduses kannavad kõik kvaliteetsemaid rõivaid. Muutus, milles kõik võidavad.
Timo Huhtamäki
tegevjuht, Emmy Clothing Company